Meie Türgi mai 2024

Unistused tõesti täituvad. 2023.aastal õnnestus mul täita oma suur unistus viia oma lapsed lennukiga soojale maale. Jah, meie Egiptuse reis ei läinud päris plaanipäraselt aga sellegi poolest on ka Egiptuses käimisest imetoredaid mälestusi ja see jääb igavesti minu laste esimeseks lennureisiks. Julgesin sellegi poolest edasi unistada perepuhkusest kuskil soojas. Selle aasta jaanuaris hakkas sõbranna mulle seda mõtet üsna intensiivselt pähe istutama. Pikalt ei mõelnud ja hakkasin vaikselt Gaudot voolima. Ega ta kohe mulle "JAH" öelnud. Gaudo ikka põdes, et kuidas me reisiks vajaliku summa kokku saame ja kuidas me pärast reisi materiaalselt toime tuleme, kuhu koera paneme jne. Väga õigustatud mured. Gaudo on küllaltki realist ja muretseb alati just materiaalse poole pärast. Mina olen aga arvamusel, et kui me mingi otsuse vastu võtame siis küll leiame ka võimalused. Ja selle põhimõtte järgi elan ma juba mitmeid aastaid ja saan kõik, mida soovin.

Enne võta otsus vastu, mida ome ellu soovid ja siis hakkab elu sulle pakkuma võimalusi, kuidas oma soovitu saavutada/saada. Ma pean tunnistama, et ma seda otsest nõusolekut isegi ootama ei jäänud. Ütlesin talle, et maksame kumbki enda ja ühe lapse eest, ning küll saame ilusti käidud. Olin välja otsinud ka mingid pakkumised, et ta oskaks arvestada umbkaudse kuluga. Et ta liiga pikalt mõtlema ei jääks ja ei leiaks rohkem põhjuseid mitte minna, broneerisin reisi ära ja ettenähtud ajaks olin oma osapoole saanud ka kokku koguda.

Eks see raha kogumine oli väljakutse just minule. Esiteks olen ma kohutavalt oskamatu raha säästmises. Teiseks olen sel aastal väga vähe laos tööl olnud ehk sisuliselt vähem, kui poole kohaga tööd teinud. Aga võimalused tekivad, kui midagi väga soovid.

Ja diivanil küüsi närides muidugi võimalused sinuni ei jõua, seega pole mõtet broneerida reisi ja jääda siis diivanil küüsi närides ootama, et tonna kukuks sülle ja poole aasta pärast palmi all saad pikutada. Reisi broneerisime Longitours'i kaudu. Kõik hinnas paketi kogu perele leidsime väga mõistliku hinnaga ja lisaks meie perele tuli Türki ka mamma. Paljud on küsinud, et millest tuli selline otsus, et valisime esimeseks perepuhkuseks Türgi. Põhjuseks oligi tegelikult mamma, kuna tema oli unistanud kogu elu Türgis ära käia.

Uurisin enne reisi broneerimist ka seda, et mis ajaks reisi broneerida ja kui aprilli veel ei soovitatud siis maikuud minu jälgijad juba kiitsid nii õhutemperatuuri kui ka merevee temperatuuri poolest. Mõningad jälgijad ütlesid, et mai algus võib veel ehk natuke jahedaks jääda aga meie kogemuse põhjal oli ilm selline, mis meiesugustele Põhjamaa inimestele täpselt sobiv. Loomulikult on sel ajal ka risk veel vihmasajuks.

Kõige soojemal päeval näitas basseini ääres temperatuur 29 kraadi ja oli ka üks pilvisem päev puhkuse jooksul. Etteruttavalt võin öelda, et pilved puhkust ei riku, sest minul õnnestus päikesepõletus saada just pilvisel päeval.

Ma pean ütlema, et kuigi ma olin teinud eeltööd ja uurinud kuhu minna lastega siis ega me väga palju teha ei jõudnudki väljaspool hotelli. Suures osas oli see päikese, basseini ja hea toidu puhkus.

Aga alustame reisiga algusest. Jätsime kodu ja koera minu ema hoolde, ning suundusime õhtul lennujaama. Kuna meid oli 5 ja palju kohvreid siis tellisime omale taksobussi. Tegime broneeringu eelmisel päeval ette. Meie lend oli üsna hiline (kell 20.20 väljumisega), mis tegelikult mulle sobis idee poolest. Eeldasin, et lapsi on lihtne magama saada. Sõime lennujaamas kõhud täis, saime terve Vantaa lennujaama läbi kõnnitud ja pääsesimegi lennukile. Nali minu kulul oli see, et lastel polnud unest haisugi. Mul oli paras tükk tegemist nendega lennukis ja kõigele lisaks oli lennukis tol korral kohutavalt palav. (teisel korral olen natuke targem ja küsin lennusaatjalt, et kas oleks võimalik temperatuuri maha võtta) Mul oli pandud selga dress-kleit ja mul hakkas suisa paha olla, sest koditsioneer mind ei jahutanud. Gleannal võttis pluusi ära, sest tal oli üleni higine ja see kuumus ei aidanud ta uinumisele ka just kaasa. Tund enne maandumist sain Gleanna magama aga maandumisel pidin vaeva nägema sellega, et Glen vahtult enne maha minemist magama ei jääks.

Kogu protsess Antalya lennujaamas oli sujuv ja öine lend aitas ilmselt sellele palju kaasa, kuna lennujaam polnud rahvast täis. Saime kohvrid kiirelt ja suundusimegi juba välja. See sujuvus lennujaamas on juba üks põhjus, miks ma iga kell eelistan Türgit Egiptusele. Lennujaama ees otsisime oma reisikorraldaja ja alustasime sõitu Alanya suunas. Kuna meil oli tellitud privaat transfeer läks sõit ka üsna kiiresti. Ja ma VÄGA soovitan võtta privaat transfeer. Kuigi ma polnud maikuus muul viisil hotelli sõitnud siis minu arust Türgi puhul on eriti oluline võtta just privaat transfeer. Neid hotelle jääb sinna rannikule NII PALJU ja päris jama, kui sinu hotell on seal viimaste seas. (saan peagi rääkida kogemusest Türgis ka mitte privaat tranfeeriga hotelli minekul) Võib-olla suure ja lõbusa seltskonnaga polegi hullu aga meie lastega reisides eelistame igal juhul kiiremat võimalust.

Meil õnnestus kohale jõuda muidugi eriti kiiresti, kuna juht oli paras hull. Ma ei julgenud vaadata isegi, kui kiiresti ta sõitis. Muus osas läks sõit valutult, kuna lapsed jäid praktiliselt kohe magama kui bussi istusime. Teadmiseks ka teistele, et tee peal tehakse ka üks peatus (paljud bussid peatuvad just seal), kus hinnad on väga kallid, seega ostke sealt ehk pudel vett ja väike snäkk aga midagi väga ostlema ma ei soovita sinna minna. Hotellis ootas meid soe ja kiire vastuvõtt. Öötunnid olid hilised ja me tahtsime lihtsalt väsinud lapsed voodisse saada. Kell oli umbes 3.30 öösel, kui hotellituppa jõudsime aga kuna viimane söögikord jäi Soome siis olime ka üsna näljased. Gaudo ja Gleniga suundusime veel sööma. Ega valikut suurt just polnud varastel hommikutundidel aga saime siiski nälja kustutatud. Mamma ja Gleanna juba ammu puhkasid, kui meie lõpuks uinusime. Hommikul kohtusin giidiga ja siis saime juba oma hotelliga tutvuda. Peatusime sellises hotellis nagu Oz Hotels Incekum Beach Resort. Hotelli valisime selle järgi, et oleks 5 tärni, liumäed bassini ääres, mänguväljak ja rand. Hotell oli üldiselt ka väga hea tagasisidega. Jäime väga rahule teenindusega hotellis, toiduga ja iga päev korraldati ka põnevaid üritusi, olid erinevad esinejad ja peod. Samuti oli hotellis olemas pood ja spa.

Ja kui midagi halba üldse öelda siis ainult seda, et hotelli asukoht oli pigem kehva. Jala ei pääsenud me hotellist kuskile ja see oli ka üks põhjus, miks meie puhkus oli väga rahulik ja pigem bassini ääres lösutamine, kui ringi tormamine. Aga bassini puhkuseks sobib see hotell ideaalselt. Mõned korrad me hotellist siiski väljas käisime. Ühel päeval MarkaMIX kaubamajaga tutvumas Alanya linnas (sinna pakkus reisikorraldaja väljasõitu ja buss viis otse hotelli eest tasuta sinna kaubamaja ette) ja umbes 10km kaugusel hotellist turul. MarkaMIXi hinnad oli pigem väga kallid. Leidsime sealt mõned tooted, kuid pean ütlema, et kui hiljem turul käisime siis mõtlesin, et oleks võinud osta pigem turult. MarkaMIX hinnad olid fikseeritud ja seal ei saanud midagi ka kaubelda. Kaup oli turuga võrreldes põhimõtteliselt sama. Seega meie soovitame siiski turule minna ja otsida parimaid hindasid. Kuna me käisime kõik esimakordselt Türgis ei olnud meil nö aimugi kust jookseb piir, kui palju tingida võiks, mis võiks olla soodsaim reaalne hind millega üks särk või kott sealt kätte saada jne. Meie oma esimesel reisil maksime kindlasti üle enamik toodete eest, mille soetasime. Gaudo tingis üsna usinalt aga mina väga ei julgenud. Kui lõpuks ühes poes võetsin julguse kokku ja proovisin Barbie teemalised tossud saada 15€ eest, mille algne hind oli 25€ siis müüja solvus, kui ma polnud nõud neid 20€ eest ostma. Rohkem ma tol korral poodelda ei viitsinudki. Õnneks õpetas mu sõbranna juulis Türgis käies mulle rohkem Türgis kauplemist, millest räägin juba teisel korral. Reis möödus meil tõesti imeliselt. Kui välja arvata põletused, oli tervis kõigil korras ja lastega üllatavalt lihtne kogu reisi vältel. Rääkites korra ka põletusest ja sellest, miks me ära põlesime.

Meil oli kogu perele kaasas üks päikesekreem Linea Mamma Babylt. Minu arvates ideaalne lahendus, et üks kreem sobib kõigile. Lisaks on selle pudel mega mugav kasutada. Kreem väljub pudelist spreina ja see muudab kreemitamise väga kiireks. Pärast kreemitamist polnud käed ka kuidagi ebameeldivalt kleepuvad ega määrinud ka rannariideid.

Kreemi link: https://lineashop.ee/toode/paikesekaitse-emulsioon-spf30-150ml-2/

(SAADUD KINGITUSENA)

Kuna me varasemalt soojal maal sellise kuumaga käinud ei olnud, ei osanud me aimata kuidas sealne päevitamine mõjub. Algselt tundus mulle, et SPF 30 lihtsalt ei ole piisav Türgis aga hiljem uurides SPF 30 ja SPF 50 vahe kohta, sain aru milles oli probleem, et me ära põlesime.

Kaks väga suurt viha mille tegime:

1.Me ei kreemitanud ennast piisavalt tihti. SPF 30 peaks mind kaitsma 300min aga siin kindlasti mängib rolli ka kloorine vesi ja rätikuga kuivatamine. Linea Mamma Baby soovitus on uuendada kaitset umbes iga 2-3H tagant. Pean tõdema, et ega me vist lastel eriti seda hommikust kreemi kihti ei uuendanudki. Seega siit üks põhjuseid miks me järjest kõik põlesime.

Pilt https://www.notino.ee/

2.Teine ja ilmselt kõige olulisem põhjus, miks me lõpetasime tugevate põletustega oli päikese käes veedetud aeg. Me alustasime mitmel päeval hommikul peale hommikusöögi söömist ja läiksime hotellituppa alles õhtupoolikul. See on ilmselge liialdus. Lisaks on päike alates lõunast eriti intensiivne. Ei tasu alahinnata ka pilvetagust päikest. Mina sain oma põletuse kätte just viimasel päeval. Olin eelmistel päevadel olnud tubli, teinud päikese käest pause (teised polnud nõus käima toas ennast jahutamas) ja mina uuendasin ka toast tulles päikesekreemi kihti. Küll aga ei just viimasel päeval oli meil päike pilvetagune ja mina ei pidanud sel päeval oluliseks panna kreemi omale. Lösutasin mitu tundi õhukese rannakleidiga basseini ääres ja jäin sinna ka tukkuma. Tulemus ei olnud ilus ja öö oli väga kehv.

Minu soovitus on lastele kindlasti osta korralikud UV riided. Pärast esimest põletust olid lastel iga päev basseinis seljas kõige pikemad UV riided mis meil kaasas olid.

Huh, see reis igatahes oli kokkuvõttes VÄGA POSITIIVNE laeng kogu perele ja pean ütlema, et koju ei tahtnud kuidagi tagasi tulla ja lubasime tol korral lennukilt maha tulles, et me lähme 100% Türki tagasi.

Fotoshoot tehtud hotellis töötaval fotograafil hotelli alal. Fotoshoodist valisime välja ligi 60 fotot. Esialgne hind, mida küsiti oli ligi 900€, mille hiljem suutsime tingida 300€ peale. Kaasa saime lisaks kaks fotoalbumit ilmutatud piltidega.